FR EN SW FI ET
Koostööpartneritele


Graniit

Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale.
Graniit on kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakivi. Kui oletada, et graniit koosneb ainult kolmest mineraalist – kvartsist, leelispäevakivist ja plagioklassist, siis jääks graniidi kvartsisisaldus vahemikku 20...60%, plagioklassi võib olla 10...65% päevakividest ning leelispäevakivi 35...90% päevakividest. Et graniit sisaldab ka muid mineraale, võivad tegelikud numbrid sellest erineda, kuid graniiti kui kivimit defineeritakse just läbi nende kolme mineraalirühma, elimineerides mõtteliselt kõik muud mineraalid.
Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.
Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks.
Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³
Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal.
Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit.
Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist.
Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, tasapindadena, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste valmistamiseks.
Graniit on Soome rahvuskivi ja paekivi meie.